La vida en Sevilla: Primero

Alustan Sevilla seiklustega...

...algusest, mille pealkirjaks võib panna „Ryanair“. Kasutasin esimest korda seda odavlennufirmat ja kõige paremat muljet ta just ei jätnud. Kiituseks võib öelda, et odav on ta tõepoolest ja õigeaegselt jõudsin kohale ka, aga häirivaid pisiasju oli küllaga. Esiteks pidin Riias mitu korda väravat vahetama ja see meenutas natuke Hulle Päevi. Lend hilines u paarkümmend minutit, aga õnneks polnud sellest midagi hullu. Väga ebameeldiv juhus oli see, et unustasin oma suurt kohvrit, mis tegelikult ei olnud üldse asjadest pungil, kaaluda ja loomulikult olid 3 totakat kilo liiast JA loomulikult võtsin ma suure ähmiga muuhulgas välja kõik hügieenivedelikud, millest näovedeliku ja balsami suutsin Riias päästa, pannes nad kilekotti, kuid Ryanairi Frankfurdi lennujaama (suckib astmes 100) tädi viskas nad minema (üle 100 ml ei tohi pudel olla). Nüüd olin rahaboss ja ostsin Sevillas uued Bodyshopi tooted, mis on väga head, eriti üks alkholipomm rohelise puu /tee vms näovesi. Oli see Ryanair, kuidas oli, aga kohale ma jõudsin (ahjaa ootasime pool tundi pakke..üks suur ootamine see Ryanair). Kui lennukist välja astusin, purskas näkku midagi soojapuhuri taolist. Arvasin, et lennukimootor, kuid ei, see oli kõigest Sevilla ilm. Jeei.

Sevilla on tore:) Majad on toredad. Just minu maitse: värvilised, rohkete detailidega. Naljakas omapära on rõdudelt või lillepottidest või jumal teab kust tilkuv vesi: päris jahutav palaval suvepäeval ja seda siin jätkub, kuigi täna Corte Inglési eskalaatorist alla sõites ütles meeshääl, et suvi on lõpule jõudmas. Selle jätkuks:pakkusime korterikaaslastega võidu peale, kui palju kraade peame homme kannatama ja minu pessimistlik pakkumine, et homme on õues 35 kraadi, osutus siiski liiga pessimistlikuks, sest on hoopis 38:P (keel vestil). Täna jäin oma terrass-rõdul läpakas süles lihtsalt magma (iseeneslik siesta) ja kui üles ärkasin oli kael läbimärg.

Natuke korteri ja elamispinna juttu ka. Alustasin hostelis Triana Backpackers, kus oma 6-kohalisse naiste tuppa sisse sadades leidsin uue sõbra Julia, kes iroonilisel kombel on Saksamaalt (kes teab, see teab, miks iroonilisel). Tol hetkel oli ta ainuke seal toas ja kuna ma ei olnud päev otsa kellegagi midagi korralikult rääkida saanud, hakkasin kohe vatrama, valides kergema vastupanu tee – inglise keele. Hiljem tulid sinna ka kaks brasiilia tüdrukut (ülisõbralikud). Juliaga jäimegi kokku :D sest hakkasime koos kortereid vaatama: mina käisin temaga kaasas ja tema minuga.

Leidsime ühe, kus oli kaks tuba vaba (väikest küll, aga asi seegi), ja mis asus kesklinnas, ülikoolile väga lähedal. Mul oli ka teine variant: kahe gay juures, aga neil polnud rõdu/terrassi ja nii kihvti mööblit, kui siin. Teisalt oleks seal mul suurem tuba olnud, võta üht ja viska teist. Üks Pao on mulle ka kirjutanud (arvatavasti niisamuti gay, kuna kirjutas oma nime lillaga ja ümbritsetuna täheksetega) ja küsis, kas olen endiselt toast huvitatud, kuid olin kärsitu ja viitsisin otsida ainult kaks päeva (seni kuni mu hostel oli broneeritud). Maksma hakkan selle eest 237 + net + vesi + elekter ja vb veel midagi. Vist ei tohiks üle 300 minna, kui mulle just ei valetatud. Korteris elavad lisaks Juliale ja mulle ka õde-vend Ana nind José Angel, kes on hästi sõbralikud ja meeldivad. Angelil on novia (girlfriend), kes on selline väike tõmmu prillidega asjapulk, veidike käreda häälega:)