teisipäev, 29. september 2009

Kunstipäevak (ainult kunstihuvilistele)

Võtsime Anaga ette rännaku kaasaegse kunsti muuseumisse http://www.juntadeandalucia.es/cultura/caac/, et veeta meie muidu nii vaba päev kasulikult. Õnneks meil vedas (imo) näitusega ja ei pidanud tegema liiga rasket mõttetööd, et sellest aru saada, ainult pisut. Eksponeeriti vaatamismasinaid (Màquinas de mirar) ehk kuidas tekivad pildid ja kujutised. Tegemist oli fotograafia, filmikinsti ,teatri, füüsika, matemaatika mixi ja nende koos rakendamisega.

Jänes, kes peeglis on mees:
Kunstiõpetus, ehk mis juhtub, kui kollane ja sinine kokku saavad


Kogesin, et ükski linn pole liiga suur, et tuttavatega aeg-agajlt kokku põrgata. Bussis muuseumi poole loksudes astus sisse José Angel, vend. Leppisime kokku, et pärast kultuuriprogrammi hängime koos, aga sellest hiljem.
Sevilla kaasaegse kunsti muuseum ei asu üldsegi mitte nii kaasaegses hoones, nagu võiks arvata, olles põhjamaade muuseumeid külastanud. Mulle tundus, et tegu on endise kiriku või kloostri vms, mis on saanud tänapäevasema ilme.



Mida illusoorset me siis nägime? Näiteks kujundite metamorfoosi, taolisi asju võib leida ka nt youtube'ist, ehk kuidas ühes esemest saab sujuvalt hoopis midagi muud.
Pildil on fotod sellest, kuid sama asi oli ka filmilindil ja seal on morfoos sujuvam ja ehedam:

Klassika. Näpuharjutused varjudeteatri tarvis ning fotograafia algtõde, kuidas valguse abil saab negatiivist positiiv:


ribikardinad. veel üks levinud trikk näitusel, kus oma asukoha / nurga muutmisega, saab panna pildi liikuma:


Peeglid on head petekad muutmaks seinad läbipaistvateks. Lihtne näide igapäevasest elust on nt toa ruumikamas muutmine peeglite abil.

Järgmiselt pildilt pole küll hästi näha, aga selle Jumaliku Jeesuse kujutise tekitasid kabeli seinale puhastusvahendeid sisaldavad pudelid, mis olid üksteise ette laotud ja seejärel tagant valgustatud. ilmselt väga sügavamõtteline: puhastusvahendid -> puhtus-> kirik kui enese puhastamise koht-> jumal kui puhtuse sümbol :D



Üks mu lemmiks eksponaate oli aga 56 raamatukesest tehtud film, mis oli valmistatud järjekordset klassikalist võtet kasutades: raamatukest kiiresti lehitsedes tekkis liikumine. Raamatud olid asetatud maketile, mis pidi kujutama korrusmaja, kus tegevus aset leidis. "Film" is eoli tragikomöödia peresuhetest, kus mees püüab oma naist, kes on uue mehe leidnud, tagasi võita, ja peab nt rinda pistma Mr Properiga, kelle küüsi naine on sattunud ja kes viimast vägistada püüab.
Pärast muuseumi läksime tapaseid (suupisteid) sööma, võtsime José kampa. Järjekordne klassikaline Hispaania eine oliivide, praekala, krevitisalati ja sangriaga. Aa, ja meie mõistes kartulisalat, mis mujal maailmas on tuntud nime all vene salat, sisaldab siinmail lisaks kartulile ja hapukoorele mitte herneid või vorsti, vaid kala.

José Angel püüdis machio nägu teha. Pöörake tähelepanu pluusile, Warholi laks uues kuues


Kõik juba teavad, kuidas ma kartuleid armastan (kes veel ei tea: ma ei armasta neid eriti, aga siin topitakse neid igalepoole)


Päevalause: Yo no sé, José (tõlk. ma ei tea, José)

PS kogu pere on nüüd koos, täies lauluhoos ehk viisik ehk täiskoplekt mässab elamises: mina, Julia, Ana, Jose Angel ja Maria Jose. Ja hispaanlased laualavad elutoas hetkel, heast peast.

1 kommentaar:

  1. Ooh, need metamorfoossed pildid mässavad täiega tajuga.. Ägeäge.

    Ja ikka ja jälle - tundub, et sul on seal muhe : )

    VastaKustuta