N. 1. Mul on vaja vormistada sertifikaat, et viibin Hispaanias ajutiselt õpingute tõttu, kuna tahan avada kohalikus pangas kontot. Ülikooli poolt koostatud guidebookis on kirjas, et selleks pean minema passi ja passikoopiaga politseijaoskonda (?). Läksin siin sinna, kuid sealt saadeti mind muidugi edasi mingisugusesse asutusse, kus saab end elanikuks registreeda (ametlikult aga siin kodu mul ei ole). Sealt siis edasi Plaza Espanasse (pildid ühes varasemas postituses), kus üks ukse peal seisev turvamees, kellele ma ilmselt meeldisin, tahtis mind hirmsasti aidata ja otsis mulle välja vajaliku ankeedi, kuid naine, kes selle andis, saatis mu sama hoone kõige kaugemasse otsa järgmisse kontorisse. Seal ootasin järjekorras u 20 min ja sain teada, et ikkagi see kontor, kust algselt ankeedi sain, oli siiski õige, ja sinna pean täidetud ankeedi ja vajalikud dokumendid ka viima. Kell oli selleks ajaks juba 2 saanud ning kogu hoone pandi kinni tolleks päevaks, mis osutus halva õnne tõttu reede olema. Tagasi teel tegin tülpinud näo mind abistanud turvamehele, kes veel püüdis mind kuidagi sisse nihverdada, kuid tulutult. Eks ma siis sean esmaspäeval sammud taas sinnapoole ja saan teada, et hoopis mõni kolmas koht eksisteerib, kuhu pean paberid viima. Üks prantslane Camille (elab praktiliselt kõrval majas) tuleb minuga kaasa, samu asjaajamisi tegema. Kokkuvõte. Hispaanlased, kes töötavad samas hoones / samal alal ei tea, mis on nende kaastöötajate tööülesanded.
selles hoones ma käisin edasi-tagasi:
N. 2. Lõpuks, nii umbes paari nädalase hilinemisega saime üleeile lõpuks neti, AGA seadeldis, mis paigaldati on miskipärast vana ja uus saabub loodetavasti esmaspäeval. Ma ei tea, kas vanadusest või mõnel muul põhjusel, kuid ei minu ega Julia laptopid ei leia meie wifit üles. Saame vaid juhtmega netti. Mis kuradi pärast ei võinud nad meile kohe uut paigaldada, jääb müsteeriumiks. Küsida ka ei saanud, sest ajasin paigaldamise hetkel loomulikult oma „non-resident certificate“ (vt näide 1) asju.
Nt 3. Meil pole juba kuu aega sooja vett, sest üks masin on katki, mille kaudu gaasi balloonist kätte saada. Üks paks kähiseva hääle ja mega Andaluusia aksendiga onu on seda juba kaks korda „parandamas“ (või vaatamas) käinud. Eile jooksis ta lausa 3 korda meie ja ma ei tea mille vahet ja tuleb loomulikult esmaspäeval tagasi mingi vidina või geniaalse ideega, kuidas see korda teha. Lisaks pritsis ta ennast ja meie pesuruumi vett täis.
Esmaspäev võiks siis olla see imeline päev, kus kõik lõpuks korda saab, kuigi ma sügavalt kahtlen selles.
Pessimistlikult noodilt optimistlikumale minnes: eile käisin IKEAS esimest korda ja sain päris päris odavalt teki, padja, tekikoti, padjapüüri, vetsuharja ja käteräti endale (10 euri!) + einestasime IKEA sööklas, kus oli väga hea toit odava raha eest ning pärast ostsin veel süüa koju ka. Näiteks lasagnet, millega sai koduteel omajagu nalja. Ütlesin Camille, et jee lasagne – itaalia köök on väga nämma. Camille naeris – itaalia toit rootsi poest (sest ikeas pidi poes olema kõik rootsi toit / toodang). Seejärel lugesin pakendilt, et lasagne vahel on põdraliha :D:D Salmiakki pastille sain ka.
Keskus ise oli väääga suur ja vääga rahvast pungil. Igas vanuses rahvast ja valitses hispaania stiilis segadus ja lärm. Valik oli jube suur ja päris palju ilusaid asju, mida endalegi koju ostaks. Camille ütles, et Ikea tootekataloog pidi maailmas lugejate arvu poolest 2. kohal pärast piiblit olema.
Üks lause ka tänavamoest. Sevillas ja ilmselt ka Hispaanias laiemalt ei armastata vintage moodi ja siin peaaegu, et puudub second-hand (segundo mano :)) Juliale oli siinne hisp. keele õppejõud öelnud, et hispaanlased tahavad vaid uusi riideid ja isegi lastele ei anta suurema õe-venna kasutatud asju. Vot nii.
Krt seal on isegi vist päris vahva.
VastaKustutajah, aga ikeaid on ka lähemal
VastaKustutajah on jube vahva ja jah, tulin siia ikea pärast
VastaKustuta