Eile oli Sevillas üks omapärane üritus: kõik üliõpilased kogunesid suvalisele suurele platsile, et tähistada kooli algust. See nägi välja u nii: kell oli 16-17 õhtul, sõpruskonnad koguneid poodidesse, et osta veini, limonaadi, õlut, tinto de veranot jms, JÄÄD, seejärel mindi sinna asfaltkatteta platisle, kuhu kogunes mustmiljon õpilast, nii et kõik olid külg-kõlje kõrval. St väga palju lärmi. Muusikat oli vaid nii palju, kui mõne tüübi autokõlaritest kostus. Pärast seda läksime kambaga José sõbra ja tolle korterikaaslaste uude korterisse, et õhtustada ja juttu ajada. Oli päris vaimukas. Üks koterikaaslastest - blond hispaanlane, kes nagu hiljem selgus oli pool hollandlane, püüdis mulle selgeks teha, et hispaanlased erinevad ikka täielikult ülejäänud eurooplastest. Selle täielikuga ma nõustuda ei tahtnud. Aga oli tore. Teine korterikaaslane, kes oli pool marokolane, võttis terve õhtu hoogu, et couscousi valmistada, lõpuks vabandas ta end välja sellega, et tooraineid napib kõrvale ja avas salatikarbi ning pizza.
Eelmisel kolmapäeval käisime tüdrukutega Saksamaalt järjekordsel Erasmuse peol. Ukse peal saime mängukaari ja ülesande leida vastassoost isik sama kaardiga, et koos lunastada välja chupito ehk shot. Sees kohtasin tuttavat nägu, kuid minu suurepärasele mälule kohaselt ei suutnud meenutada, kus me varem olime kohtunud. Selgus, et tüüp oli üks kolmest insenerist, kelle korter asub mu endise Triana hosteliga samal tänaval, ja mida ma olin septembri alguses vaatamas käinud. Miguel osutus täitsa sümpaatseks ja rääkis baaridaami ära, et oma jokkeriga meile shotid saada. Lisaks nägin teda järgmisel päeval juhuslikult rattaga sõitmas ja saime Juliaga kutse salsa jt ladina ameerika tantsude kursusele. Julia ei saanud tulla, emme-issi lendasid samal päeval külla, kuid mina läksin ja kohtasin päris palju erasmuse rahvast, kellest osa on lausa minuga samas keeletunnis. See oli tore. Pärast läksime Cervezeriasse, et end värskendada ja õhu jäi rippuma idee ühisest söömajast, mille eesmärgiks oleks, et igaüks teeks midagi oma maa köögist. Issand mida teha eesti köögist, mulle isiklikult ei maitse miski nii väga, et seda tutvustada. Pean midagi originaalset ja head välja mõtlema, kui tegemiseks läheb.
Mu hispaania pangakaart, mida nii väga ootan ja mis on vajalik ka selleks, et linnarattaid kasutda, pole ikka veel valmis. Pangast öeldi ,et läheb aega kuni kolm nädalat, ehk siis algne jutt 10 päevast osutus valeks. Parem oleks, et see kolm nädalat ei pikeneks, või muidu ...
Eelmine laupäev otsustasime oma tavapäraselt chillimisväljakult kaugemale jalutada ja läksime jõe äärde Triana linnaossa. Jõgi on öösel ikka megailus.
Üks tähelepanek, mida olen teinud seoses hispaanlaste ja venelastega (!). Nimelt sarnanevad nad natuke:) : mõlemad armastavad nosida päevalilleseemneid, mõlemal rahvusel on käputäis lastenimesid ja mõlemad kinnitavad lukke silla külge abiellumise märgiks. Neid viimased on linn nüüd ära korjama hakanud.
Julia: "Sabes, que.." (tead, mis..)
õõõk
mu kuulus casera-pahupidi-sildiga-siider:

Chill :)
VastaKustutaMeil sajab esimesi lörtsilörakaid. Ma loodan, et sa hindad oma 25 C'd !! Ja sa saad seal puhata kõigist jaburatest Edgari-reklaamidest, mida saame siin praegu söögi alla ja peale. Kuigi eile lõppes see jant lõpuks ja nüüd koristatakse see kõik ära. Aitäh!
Aga pai : )