Viimane päev Sevillas

Täna öösel, orienteeruvalt pool kolm, toimus mu elus murranguline sündmus - elu esimene maavärin. Olin voodis ja kuulasin ipodi, kui äkki tundsin, et voodi liigub, vaatasin lampi ja see ka kõikus laes. Esimene mõte oli, et naabrid teevad midagi "kahtlast" või vähem kahtlast. Aga siis sain aru, et toimumas on ikka ehtne väike maavärinake. Läksin koridori, et elevust korterikaaslastega jagada (ainult Julia, meie unine sakslane, magas maavärina maha). Teised olid natuke ehmunud, mina jube rõõmus, sest Hispaanias üldiselt ei tohiks selliseid eluohtlikke maavärinaid olla. Terrremotooooooooooooo (maavärin hisp k)
Nüüd on alla 24 tuni jäänud lennukisse astumiseni ja jõuluks koju saabumiseni. Loodan, et temperatuur Eestis ülespoole suvatseb minna, niigi mul nina tatine.
Lähen täna kas mingisugust üliõpilaste kontserti kuulama kirikusse v mingisugust naljakat monoloo-etendust vaatama baari, v mõlemat. ei tea. aga kuidagi peab seda selle aasta viimast päeva siin tähistama.

Varsti näeb siis..