Hunnik kive

Peab ütlema, et ma olen ikka tohutult kultuurne: meil oli siin hingedepäeva auks pikk nädalavahetus, mis kaasas esmaspäeva ja selle asemel, et teha üks salir de copas (välja minna), käisin mina kinos ajaloolist filmi vaatamas, "Agoraad", ja laupäeval sõitsime 7 km kaugusel asuvasse külla Santipoce'sse, kus kaesime Rooma impeeriumi aegseid linnavaremeid (põhimõtteliselt hunnik kive ja mosaiike) ning ühte 3 suurimast säilinud amfiteatrist, mis oli tõepoolest võimas ja tekitas minus elevust. Võimalik, et kusagil minu sees elab üks Kivi-Kirke.

Eesti kinodesse "Agoraa" vist pole veel jõudnud, kuid igatahes soovitan soojalt seda vaadata, sest esiteks on film hästi tehtud, annab ilusasti edasi milleeniumi alguse aegset Aleksandria linna, teiseks üllatasid mind mõningad ajaloolised aspektid, mida ma kas ei teadnud enne või olin unustanud.

Amfiteater. Mahutas kuni 25 000 pealtvaatajat, mida oli liiga palju Itàlica kohta, sest selles esimeses roomlaste poolt asutatud linnas Hispaanias (!) ei elanud sugugi nii palju inimesi. Itàlica hiilgeaeg jääb I saj lõppu ja II sajandisse pKr, kui võimul olid Trianus ja Hadrianus, mõlemad pärit sealt.

Termid. Saun oli agoraa kõrval teine tähtis avaliku ja sotsiaalse elu koht, kuhu mindi pärast rasket orgiat taastuma ja patareisid laadima. Samuti harrastati seal jõuharjutusi. Termides olid nii sooja, keskmise kui külma vee vannid. Need augud siin tähistavad termide asukohta Itàlicas.

Casa del Planetario. Üks hoonetest, mille nimi võiks tõlkes olla Planetaarium. Hoonele andis nime mosaiik, kus on kujutatud 7 jumalat, kelle järgi on nime saanud meie nädalapäevad: Veenus (reede), Kuu (esma), Marss (teisi), Merkuur (kolma), Jupiter (nelja), Saturn (laup), Päike (pühap)..okei, eesti keeles ei kõla need nimed nädalapäevade moodi, aga nt pr keeles ja hisp keeles küll.

See on ülivahva kuju, kellel tavapärasele nokuta olekule puudub ka pool nägu. vaeseke.

Üks korintose sammas oli ka püsti aetud, mille kõrval sisehoov, mis oli must be rooma aegses normaalses majas. Tahaks uhkustada sellega, et mu 18. saj pärit ülikoolihoones on ka sisehoovid purskkaevude ja sammaskäikudega, väga coolid. Istud kunstiteaduskonna raamatukogus ja kuulad kõrval oleva purskkaevu solinat.

Selle külastuse lõpuks olime suhteliselt kurnatud, sest kivid on raskepärased, aga eelkõige kuna väljas oli 36 kraadi. Nüüd, kus nov hakkas läks paugult jahedamaks (oli tuul), või on see meelepete. Ei tea, veel on vara öelda.

Päevalause: còmo se llama pera de làmpara??? Ööööö... (kuidas on lambipirn hisp k?) selgus, et eesti keeles pole ta ka lambipirn, nagu ma oletasin, vaid ikkagi elektripirn. igatahes bombilla!!!