Vahepeal...

... olen teinud "asju", mis siia kirjutamata jäänud minu ettevõtmatuse ja ajapuuduse tõttu (kuid peamiselt siiski esimesest tingituna). Aga jah, tegelikult külastasin oktoobri esimeses pooles kahte Adaluusia linna - Càdiz ja Ronda ning samuti jõudsin kahte klubisse, mis actually ka väärivad seda nimetust + väiksemad kohtumised inimeste, kohtade, baaridega. Ja loomulikult olen osavõtlikult ja mulle omase tublidusega (A) koolipinki nühkinud ja eks taevas hakkab ka selle koha pealt juba selginema ja helgemaks muutuma :D Täna oli koguni esimene eksam, pisike (ühe eraldi osa peale õppeainest SIGS ehk GIS - Teledeteccion [seotud aerofotodega - nende saamistehnika ja töötluse algtõed) ja minu suureks õnneks oli see testi vormis: jumalikud ABC-d.
lähen nüüd tagasi turismi valdkonda. Neid eelmainitud linnu külastasin Julia vaematega. Càdiz oli lahe sellepoolest, et linnas sai käe-jala kaugusel randasid külastada ja vanalinn oli ka nummi, nagu ta üldiselt kipub olema. Ronda oli jällegi üks selliseid linnu, milletaolisi minul pole oma elu jooksul olnud võimalust väga külstada. Nimelt võlusid mind vaated kaljujalamitele ja orgudesse, ehk siis tegu on loodusliku kunstiteosega, millele inimene on juba Rooma impeeriumi aegadest (vähemalt) oma näpujäljed jätnud. Üks olulisemaid vaatamisväärsusi (saja ülejäänu seas), mis on ehk linna hea iseloomujoon, on Puente Nuevo (mis värk nende Uute sildadega on? Henri IV kujule nt suveresidents vahelduseks Seine Pont Neufile), mille ümber on suuuuperilusad vaated campole (maa) ja majadele. Ja lahe oli jälle näha autosid vertikaalasendis.

Natuke pildimaterjali ka, kuigi seekord on kõik puhtalt Julia sulest (mina kasutasin ühekordset kaamerat [digil oli aku tühi ja Rondas, olles 3tunnise unega, olin liiga väss, et seda kaasas kanda)
vt wikit: http://en.wikipedia.org/wiki/Ronda



Càdiz:


...nüüd siis öösse. Nt möödunud laupäevast on mul selge kinnitus tuua väitele, et hispaanlased alustavad hilja ja lõpetavad hommikul. José Angeli sõbral oli sünnipäev ja läksime siis suuremapoolse kambaga seda tähistama. Algus oli tänaval (hahahaaa..külmetate seal põhjamaal) ja kui kellakeeramist mitte arvestada, siis klubisse enne kolme ei jõudnud). See klubi, mille nime ma muidugi ei mäleta oli kolmekorruseline, eri muusikaga (mida kõrgemale tõusta, seda valjem ja tantsulisem). neljapäeval aga käisid 4 tüdrukut (mina, Ana, Maria José ja Ana sõps Maria) Antique'is. Seda neostiilset ekliktilist moodustist võrdleks mina Privéga, aga minu jaoks oli ta suurem ja ilusam: kitši oli muidugi omajagu, laes rippusid mustad ampiirlühtrid ja seintel "maalitud" ornamendid, siin seal mõned klassitsistlikud sambad ja kõige tipuks kaks suurt kuldset barokset inglit lava kohal pasunat puhumas. Aga kõige toredam oli siiski see, et tänu Mariale olime miskipärast tasuta listis ja saime igaüks kolm kuubaliibret TASUTA. väga lovely (Mariad on loodud vist selliste asjade tarvis). http://www.antiquetheatro.com/

Selle aasta plaanide sekka on nüüd kindlalt imbunud üks Maroko külastus, mis jääb kas novembri lõppu või detsembri algusesse. Esiteks on Maroko nii lähedal ja teiseks pakub üks Erasmuslasi lõbustav organisatsioon -we love spain- 3-päevast kõigi mugavustega trippi 3 Maroko linna. Kuigi ma pole just orginnitud reiside tuline pooldaja, on Maroko siiski üks selline koht, kuhu läheks küll sedamoodi + vahelduseks on hea, et keegi sinu eest mõtleb.

Päevalause (väljed seekord): cortar la herba de la vida (tapma, mõrvama, lõpetama elulõnga)

Palju õnne sünnipäevaks, Birgit

Nagu oligi arvata, siis Sevillas olles tunnen kõige rohkem puudust mitte mustast leivast või märjast lumest, vaid oma inimestest. Üks selline saab täna 21. Kõike paremat, Birx.
Tervist ja õnne..

Tere kool

Kool on alanud. Kui tore. Oleks toredam, kui ma loengutes midagi aru ka saaksin, st ma saan MIDAGI aru, aga närvi ajab see, et KÕIGEST ei saa aru ja mõne õppejõu loengus saan veel õige vähe aru (tegu on kas erakordselt intelligentse inimesega, kelle sõnavara on Vaikse ookeani laiune või erakordselt kiire inimesega, kelle jutuvada läheb valguskiirusel ühes kõrvast sisse ja teisest välja). Samas on ka normaalseid õppejõude – hispaania keeles, kunstiteoorias, turismigeograafias, kellest saab väga hästi aru. Kunstiteoorias oli juba teises tunnis test, et selgitada välja, mida me kunstiajaloost kuulnud oleme, sest üldjuhul on tegu ikkagi kunstiajaloo tudengitega antud loengus. Mõisteid ma eriti ei teadnud, nende vasteid polnud sõnaraamatus ka, kuid nt renessanssist või barokist olen nagu üht-teist kuulnud küll :D ja mõned vaimukad read vigases hispaania keeles ka kirja sain. Kaasõpilaste puhul täheldasin ühe kummalise kombe: siinmail on kombeks kirjutada A4 paberile, mis on laiupidi ees pikkupidi. Ehk siis kui meie võtame konspekteerimiseks lehe pikkupidi ette, võtavad hispaanlased selle hoopis laiupidi ette, kuid kirjutavad ikka pikkupidi. Ja seda teevad pea kõik eranditult. José sõbrad naersid mu tähelepaneku üle, kuid põhjendada seda eriti ei suutnud.

Eile oli Sevillas üks omapärane üritus: kõik üliõpilased kogunesid suvalisele suurele platsile, et tähistada kooli algust. See nägi välja u nii: kell oli 16-17 õhtul, sõpruskonnad koguneid poodidesse, et osta veini, limonaadi, õlut, tinto de veranot jms, JÄÄD, seejärel mindi sinna asfaltkatteta platisle, kuhu kogunes mustmiljon õpilast, nii et kõik olid külg-kõlje kõrval. St väga palju lärmi. Muusikat oli vaid nii palju, kui mõne tüübi autokõlaritest kostus. Pärast seda läksime kambaga José sõbra ja tolle korterikaaslaste uude korterisse, et õhtustada ja juttu ajada. Oli päris vaimukas. Üks koterikaaslastest - blond hispaanlane, kes nagu hiljem selgus oli pool hollandlane, püüdis mulle selgeks teha, et hispaanlased erinevad ikka täielikult ülejäänud eurooplastest. Selle täielikuga ma nõustuda ei tahtnud. Aga oli tore. Teine korterikaaslane, kes oli pool marokolane, võttis terve õhtu hoogu, et couscousi valmistada, lõpuks vabandas ta end välja sellega, et tooraineid napib kõrvale ja avas salatikarbi ning pizza.

Eelmisel kolmapäeval käisime tüdrukutega Saksamaalt järjekordsel Erasmuse peol. Ukse peal saime mängukaari ja ülesande leida vastassoost isik sama kaardiga, et koos lunastada välja chupito ehk shot. Sees kohtasin tuttavat nägu, kuid minu suurepärasele mälule kohaselt ei suutnud meenutada, kus me varem olime kohtunud. Selgus, et tüüp oli üks kolmest insenerist, kelle korter asub mu endise Triana hosteliga samal tänaval, ja mida ma olin septembri alguses vaatamas käinud. Miguel osutus täitsa sümpaatseks ja rääkis baaridaami ära, et oma jokkeriga meile shotid saada. Lisaks nägin teda järgmisel päeval juhuslikult rattaga sõitmas ja saime Juliaga kutse salsa jt ladina ameerika tantsude kursusele. Julia ei saanud tulla, emme-issi lendasid samal päeval külla, kuid mina läksin ja kohtasin päris palju erasmuse rahvast, kellest osa on lausa minuga samas keeletunnis. See oli tore. Pärast läksime Cervezeriasse, et end värskendada ja õhu jäi rippuma idee ühisest söömajast, mille eesmärgiks oleks, et igaüks teeks midagi oma maa köögist. Issand mida teha eesti köögist, mulle isiklikult ei maitse miski nii väga, et seda tutvustada. Pean midagi originaalset ja head välja mõtlema, kui tegemiseks läheb.

Mu hispaania pangakaart, mida nii väga ootan ja mis on vajalik ka selleks, et linnarattaid kasutda, pole ikka veel valmis. Pangast öeldi ,et läheb aega kuni kolm nädalat, ehk siis algne jutt 10 päevast osutus valeks. Parem oleks, et see kolm nädalat ei pikeneks, või muidu ...

Eelmine laupäev otsustasime oma tavapäraselt chillimisväljakult kaugemale jalutada ja läksime jõe äärde Triana linnaossa. Jõgi on öösel ikka megailus.


Üks tähelepanek, mida olen teinud seoses hispaanlaste ja venelastega (!). Nimelt sarnanevad nad natuke:) : mõlemad armastavad nosida päevalilleseemneid, mõlemal rahvusel on käputäis lastenimesid ja mõlemad kinnitavad lukke silla külge abiellumise märgiks. Neid viimased on linn nüüd ära korjama hakanud.

Julia: "Sabes, que.." (tead, mis..)

Torre del oro pärast veini :D (nali)

Pildid rahvaste festivalist, kus eri maad, kuid peamiselt siiski hispaanlased ise, müüvad oma sööki-jooki ja muud pudi-padi:
õõõk


mu kuulus casera-pahupidi-sildiga-siider:

hunnik valget leiba ehk pan-i:

universaal universum:

shoppaja koer: